Rudlof Steiner oma raamatust "Vabaduse filosoofia"

Vaimse teaduse uurijad on palju kirjutanud „Vabaduse filosoofiast“ , kuid eelis avastada, mida autoril endal selle kõige olulisema ja murrangulisema teose kohta öelda oli, peaks olema ilmne. Lisaks sellele, et teksti sõnad olid väga hoolikalt valitud, oli ka selle ülesehituse eesmärk pakkuda tähelepanelikule lugejale võimast sisemist kogemust. Teatud mõttes pidid kõik Rudolf Steineri järgnevatel aastatel loodud teosed seda suurt teost edasi arendama.

Kahekümne seitsme aastaselt „kimbutasid Rudolf Steinerit küsimused“, mis olid seotud välise inimliku eluga, samas kui sisemine inimloomus oli talle üha selgemini reaalsuse maailmana ilmutanud. Kõigis oma teostes oli Steiner toetunud selle sisemaailma mõtisklusele, mis viis tema teose „Vabaduse filosoofia“ kirjutamiseni. Tema eesmärk oli ühendada sisemine ja väline, et tõeline sisemine töö viiks täieliku inimesena kehastumiseni. Selle tulemusel valminud raamatust sai antroposoofilise praktika sammas ja iga sisemise arengu õppija jaoks hädavajalik uurimismaterjal.

Otto Palmer on osutanud hindamatut teenust, ammutades Rudolf Steineri sõnadest arvukalt viiteid, pakkudes võtmeid „Vabaduse filosoofia“ sõnade sügavamate tähenduste juurde, muutes selle lugejatele kättesaadavamaks ja sisukamaks.