Kuradi sabal

See on haarav tõsielulugu viieteistaastasest saksa-itaalia päritolu Paul Martellist, kes võitles 1945. aastal idarindel Pommeris SS-i "Charlemagne'i" 33. relvagrenaderide diviisi liikmena ning hiljem kolm aastat (1951–1954) Prantsuse vägede sõdurina Tonkini piirkonnas Vietnamis.

Paul jutustab oma ajast Sennheimi sõjaväebaasis, kus ta tutvus keha ja vaimu range distsipliiniga. Seejärel läheb ta tagasi aastasse 1940, Saksamaa sissetungi ajal Prantsusmaale, kui ta oli alles poisike Lorraine'is, vihjates oma motiividele Waffen SS-i astumiseks. Ta paljastab enda ja paljude noorte sõdurite põnevad ja sageli humoorikad seiklused Greifenbergis, oma esimese armastuse saksa tüdrukuga, kes aitas põgenikke, oma kogemused ja tunded Kärlini lahingutes, Kolbergi pingutaval kaitsmisel, Neustrelitzis ümbergrupeerumisel ja sakslaste lüüasaamise ajal. Koos kaaslasega satub ta lossi, kus ta annab Vene ohvitseri kätte rühma naislaagrivange, elades seal maskeeritult vaenlase sõdurite seas, kuni ta põgeneb ja ameeriklastele alla annab.

Pärast karistust, vangistust, põgenemisi ja sõjaväeteenistust Marokos saadetakse Paul võitlema Hanoist põhja pool asuvate baaside kaitseks Vietnamis. Ta elab üle kolm aastat ägedaid lahinguid, rünnakuid, varitsusi, öiseid patrullimisi, saatuslikke lõkse ja surmaohtusid, kuid sügaval sisimas võrdleb ta oma teenistust Waffen SS-is sõja viimasel aastal Prantsuse ekspeditsioonivägede ebaefektiivsusega Kaug-Idas ning tuleb välja sügavalt pettununa. Peaaegu 26-aastaselt on ta võidelnud ja kaotanud kaks sõda, mõlemad kommunistide, olgu need siis Nõukogude või Vietnami kommunistid, vastu. Töötuna ja „Uue Euroopa” ideaalid tükkideks lööduna liitub ta lühikeseks ajaks oma viimase lootusega Prantsuse Võõrleegioniga, kuid valib lõpuks teise tee.

See on ainulaadne memuaar, mis on täis sündmusi ja jutustab ühe inimese loo, kes sattus elumuutvate sündmuste jada keskele.