Praktiline utoopia

Michael Alberti uusim teos „Praktiline utoopia“ on sisutihe ja läbimõeldud arutlus ambitsioonikate eesmärkide ja praktiliste põhimõtete üle ihaldusväärse ühiskonna loomiseks. See esitab kontseptsioone ja nende seoseid tänapäeva ühiskonnaga; visioone sellest, milline võiks olla eelistatud ja osaluspõhine tulevik; ning uurib õiglase ühiskonna arendamiseks vajalikke eesmärke ja vahendeid. Inimlike probleemide keerukust ei pelgata ega dogmatismi järele haisev „Praktiline utoopia“ eeldab ainult hoolimist inimkonnast.

Esimene osa pakub kontseptuaalseid vahendeid ühiskonna ja ajaloo mõistmiseks, inimeste rõhumise olemuse ja nende potentsiaali eristamiseks. Teine osa edendab visiooni majanduse, riigikorra, sugulussuhete, kultuuri, ökoloogia ja rahvusvaheliste suhete paremaks korraldamiseks. See ei ole muidugi plaan, kuid käsitleb peamisi institutsioone, mis on vajalikud, et inimesed saaksid vabalt oma olusid ise määrata. Kolmas osa uurib muutuste otsimise vahendeid mitmesuguste taktikate ja programmide abil.