Indo-Pakistani suhted

See raamat käsitleb Indo-Pakistani konflikti põhipõhjuseid – miks on kahe naabri vahel keeruline, kui mitte võimatu, rahu saavutada. Samuti uurib see lühikest Pulwama ja Balakoti vastasseisu ehk üksteist ületavat mängu.

See analüüsib igavese konflikti stsenaariumi ja rõhutab, et Pakistani puhul ei ole viimasel ajal toimunud märkimisväärseid muutusi negatiivsetes stiimulites (negatiivsetes pingetes), mis võiksid sundida teda oma käitumist India suhtes mõõdukamaks muutma – ega ole olemas ka stiimulite paketti (positiivseid pingeid), mis peaks sundima teda rahumeelsele teele asuma.

Kõik Pakistani peamised sidusrühmad (sh armee, ISI ja terroriorganisatsioonid) peale Pakistani avalikkuse kaotaksid, kui religioosselt läbi imbunud riik muutuks India suhtes sõbralikuks või isegi mitteagressiivseks. Sellises olukorras on loogilise mõtlemisega tõepoolest raske mõista, miks peaksid India poliitikud ja diplomaadid igatsema illusioonilise rahulistsenaariumi toimumist.

Olgu kõigile selge, et rahu (või isegi normaalsus) India ja Pakistani vahel on võimalik ainult ühel järgmistest olukordadest. Ehk siis stiimulite pakett (positiivne stress) Pakistanile sõbraliku suhtumise korral on nii suur, et sellele ei saa vastu panna. Või siis takistused oma ajaloolise käitumise säilitamiseks India suhtes on nii suured, et sellele ei saa vastu panna ka tema armee ja ISI ühine jõud.

Seni kuni üks kahest ülaltoodud tingimusest ei realiseeru või seda peale ei sunnita, on India jaoks lihtsalt hulljulge lootus, et kahe tülitseva naabri vahelised suhted normaliseeruvad.