Maailma globaalseks muutmine

Pärast Teist maailmasõda muutsid Ameerika valitsus ja filantroopilised sihtasutused Ameerika ülikoolid põhjalikult teadmiste tootmise kohtadeks maailma kohta kui eraldiseisvate rahvusriikide kogumi kohta. Kui neoliberaalsed reformid 1980. aastatel võimust võtsid, sattusid piirkonna- ja rahvusvahelistes uuringutes populaarseks muutunud maailmavaated väljakutse alla ideede ja hariduspoliitika poolt, mis pärinesid ärikoolidest ja rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest. Nende institutsioonide akadeemikud kujutlesid maailma ümber ühtse globaalse turuna ja kõrgharidust kui kaupa, mida saab osta ja müüa. 1990. aastateks olid Ameerika ülikoolid omaks võtnud selle globaliseerumise keele ja globaliseerumisest sai lõpuks kõrghariduse organiseeriv loogika. Raamatus „ Making the World Global“ uurib Isaac A. Kamola, kuidas ülikoolide, Ameerika riigi, filantroopiliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide vahelised suhted lõid tingimused, mis võimaldasid ette kujutada maailma globaalsena. Uurides Rahvusvaheliste Uuringute Keskust, Harvardi Ärikooli, Maailmapanka, Sotsiaalteaduste Uurimisnõukogu ja NYU-d, näitab Kamola, et see, kuidas me maailma ette kujutame, on alati sümptomaatiline materiaalsetele suhetele, milles teadmisi toodetakse.