Muusika kui kunst

Nagu Scruton selles raamatus väidab, oli meie muusikakultuuril varasematel aegadel kindlad alused kirikus, kontserdisaalis ja kodus; argielu tseremooniates ja pidustustes, religioonis ja kommetes. Ometi ei ela me enam selles maailmas. Tänapäeval mängib vähem inimesi pille ja muusika on paljude jaoks suuresti üksildane nauding. Nagu ta näitab raamatus „Muusika kui kunst“, elame klassikalise muusika jaoks kriitilisel ajal ja see raamat on oluline panus arutellu, mida me nii väga vajame, muusika koha üle lääne tsivilisatsioonis.

„Muusika kui kunst“ algab muusika uurimisega filosoofilise vaatenurga alt, arutledes tonaalsuse, muusika ja moraalse elu, muusika ja kognitiivteaduse ning saksa idealismi üle, samuti meenutades autori pingutusi julgustada oma õpilasi eristama hea muusika omadusi. Seejärel selgitab Scruton – Schuberti, Britteni, Rameau, ooperi ja filmi käsitlevate õpetlike peatükkide kaudu –, kuidas me saame arendada paremat muusikalist otsustusvõimet, ära tunda nii head kui ka halba maitset, luua muusikalisi väärtusi ja muusikalisi naudinguid.