Keha, hinge ja vaimu psühholoogia

12 loengut, Berliin, 23. oktoober 1909 – 16. detsember 1911 (CW 115)

See loengusari loob aluse täiesti uuele psühholoogiale. Esimesed neli loengut annavad täpse ja dünaamilise arusaama inimhingest seoses meelte aktiivsuse ja peenete protsessidega, mis moodustavad inimese Maal. Järgmised neli loengut keskenduvad sellele, mida me saame inimhinge kohta teada ainuüksi otsese vaatluse põhjal. Teoretiseerimist ei toimu. Et näidata, mida me saame hingeelust teada enda ja teiste vahetu ja kaasatud vaatluse kaudu, hoidub Rudolf Steiner omaenda kõrgemate selgeltnägemisvõimete kasutamisest meie hingeelust pildi kujundamiseks. Lõpuloengud kujutavad hingeelu suhet vaimueluga, näidates meile, kuidas äratada individuaalset vaimuelu ja kuidas eristada illusoorseid ja ehtsaid vaimseid kogemusi.

Kuna need loengud esitati enam kui sajand tagasi, võime arvata, et psühholoogia seisukohast on nende sisu aegunud. Samuti on ahvatlev mõelda, et kuna Steinerit tavaliselt ei seostata moodsa psühholoogia rajajatega, tuleb tema pingutusi parimal juhul pidada huvitavaks kõrvalepõigeks. Vastupidi, need loengud on tegelikult psühholoogia tõelise voolu allikaks, kuna termin ise tähendab "hinge uurimist".

„Keha, hinge ja vaimu psühholoogia“ peaks lugema igaüks, kes on huvitatud nii psühholoogiast kui ka sisemisest arengust. Olenemata sellest, kas oleme seotud hariduse, meditsiini, kunsti, draama, majanduse või äriga, on selles raamatus sisalduvatel vaatenurkadel potentsiaal taastada tänapäeva psühholoogias sageli puuduv hingeelement.

Robert Sardello põhjalik sissejuhatus asetab Steineri loengud tänapäeva elu ja psühholoogia konteksti ning annab ülevaate sellest, kuidas seda teksti lugeda ja kasutada sisemise arengu ja vaimse teaduse sügavama mõistmise eesmärgil.

Sisu:

• Robert Sardello sissejuhatus
• 1. osa -- "Antroposoofia"
• Inimene ja meeled
• Ülimeelsed protsessid inimese meeltes
• Inimorganismi kõrgemad meeled, sisemised jõud ja loomingulised printsiibid
• Ülimeelsed hoovused, grupi hing ja mina inimestes ja loomades
• 2. osa -- "Psühhosoofia"
• Hingeelu aspektid
• Inimese hingejõudude tegevus
• Meeled, tunded ja esteetiline hindamine
• Teadvus ja hingeelu
• 3. osa -- "Pneumatosoofia"
• Franz Brentano ja Aristotelese vaimuõpetus
• Tõde ja eksitus vaimse maailma valguses
• Kujutlusvõime - Kujutlusvõime; Inspiratsioon - Eneseteostus; Intuitsioon - Südametunnistus
• Loodus, teadvuse evolutsioon ja reinkarnatsioon

„Steiner ei räägi hingest ; ta räägib hingest lähtuvalt . See ongi kogu meetod. Psühholoogiaga tegelemiseks on aga sisseastumismaks. Tasu seisneb selles, et peate maha jätma oma teile hästi teadaoleva minaidentiteedi. Te peate kogema, et jätate maha mitte ainult selle, mida te teate, vaid ka selle, mida te arvate end teadvat iseenda kohta. See nõue kvalifitseerib psühholoogia initsiatsioonitöö lahutamatuks osaks.“ – Robert Sardello, tema sissejuhatusest

Nende loengute varasem tõlge avaldati pealkirjadega „Antroposoofia, psühhosoofia, pneumatosoofia“ ja „ Inimese, hinge ja vaimu tarkus“. Käesolev köide on saksa keelest tõlge teosest „ Antroposoofia, psühhosoofia, pneumatosoofia“ (GA 115).