Pikim päev

See on Normandia dessandi lugu, mida jutustatakse enam kui 1000 ellujäänu häälte kaudu.

6. juuni 1944. 156 000 sõdurit 12 erinevast riigist, 11 000 lennukit, 7000 sõjalaeva, 24 tundi. Normandia dessant – liitlaste sissetungi algus Hitleri võimsasse „Euroopa kindlusesse” – oli ajaloo suurim dessantrünnak. Sellist lahingut pole toimunud ei enne ega pärast seda.

Aga peale statistika ja enam kui kuuekümne aasta möödudes, mis on Normandia dessandi sündmuste juures sellist, mis on jäänud nii veenvaks? Prantsusmaa randades võidelnud ja surnud meeste julgus? Sissetungiplaani julgus? Või tõsiasi, et see, Rommeli „pikim päev“, kuulutas Teise maailmasõja lõpu algust?

Üks sõja määravamaid lahinguid, Normandia dessant, on jäädvustatud kujutlusvõimesse hetkena, mil Kolmanda Reichi pimedus hakkas hääbuma. Seda lugu jutustatakse enam kui 1000 ellujäänu häälte kaudu – alates kõrgetest liitlasvägede ja Saksa ohvitseridest kuni langevarjuriteni, kes maandusid Normandias enne koitu, jalaväeni, kes kaldale rabeles, ja Saksa vägedeni, kes rannikut kaitsesid.

Cornelius Ryan jäädvustab Normandia dessandi õudused ja hiilguse, jutustades emotsionaalselt ja kaasahaaravalt detailselt inspireeritud taktikalise planeerimise aastaid, mis viisid sissetungini, selle eepilise elluviimiseni ning iga õnnehetke ja individuaalse kangelasteo, mis hiljem lahingu kulgu iseloomustama hakkas.