Šotlased Suures sõjas Londonis

See uus Esimese maailmasõja käsitlus koondab sageli rääkimata lugusid ja hõlmab kuulsaid nimesid nagu Sir Douglas Haig, John Buchan ja Lord Kinnaird, keda tunti jalgpalli esimese superstaarina. Need kolm olid kõik seotud Londoni Šoti organisatsioonidega, mis pidid Esimese maailmasõja väljakutsetele vastu astuma. Kirikud ja klubid, mis hoolitsesid pealinna tööle lõunasse kolinud šotlaste eest, mängisid kodurindel olulist rolli. Raamat, mis tugineb tolleaegsetele avaldamata artiklitele, kirjeldab, kuidas Knightsbridge'is asuv St Columba Šotimaa kirik toitis ja lõbustas ligi 50 000 Šoti sõdurit, kes suundusid puhkusele või naasid kaevikutesse. Tsiteeritakse tänulike perede kolimiskirju. John Buchan oli kiriku vanem, nagu ka Sir Douglas Haig pärast sõda. Teine Šoti kirik Londonis, Kroonikohtus, luges Lord Kinnairdi oma vanemate hulka – ta kaotas konflikti ajal mõlemad oma pojad.

Londoni Šotimaa ragbimängijad liitusid kiiresti. Rohkem kui kaks kolmandikku kuuekümnest liikmest, kes viimasel hooajal enne sõda klubisse astus, ei naasnud enam kunagi. Londoni šotlaste seas oli Caledonian Clubi liikmete hulgas suur hulk liikmeid. Klubi mahukas kunstikogu jäädvustab klubi seost Esimese maailmasõjaga, millest osa on raamatus reprodutseeritud. Paljud Šoti kirikute ja klubide liikmed ja kaaslased liitusid sõja puhkedes kiiresti Londoni Šoti rügemendiga. Neist said esimesed territoriaalüksused, mis nägid lahingut pärast seda, kui nad 1914. aasta oktoobris Ypres'i lähedale rindele kiirustati. Ka Šoti kaardiväel olid pikaajalised sidemed pealinnaga. Kanadas oma kohalike rügementidega liituvad šoti pagulased meenutasid hea meelega oma juuri ja traditsioone, liikudes läbi sõjaaegse Londoni.

Šoti heategijate poolt Londonis asutatud heategevusorganisatsioonid, millest on hiljem arenenud Scots Care ja Royal Caledonian Educational Trust, toetasid vägesid ja nende perekondi ning nende rolli käsitletakse artiklis.

Sada aastat pärast konflikti viimast aastat uurib see raamat nende organisatsioonide vahelisi tihedaid sidemeid ning nende ühiseid lootusi, hirme ja traagilisi kaotusi. Šotimaa kaotused Esimeses maailmasõjas olid ebaproportsionaalselt suuremad kui Ühendkuningriigi teistes osades. Raamat kajastab, kuidas see kaotuste arv kajastus Londoni piirist lõunas, mille kaudu nii paljud Šoti sõdurid oleksid sõjaõudustesse ja tagasi liikunud.