Hobuse aasta

See raamat on päev-päevalt lugu hüppavatest mustangidest – 1. õhudessantrügemendi 1. ballaljonist, 8. ratsaväest 1. õhuratsaväediviisist –, mille on kirjutanud mees, kes neid kõige paremini tunneb. 1. õhuratsaväe kolonelleitnant Kenneth Mertel. 1. juulil 1965 aktiveeriti Georgia osariigis Fort Benningis 1. õhuratsaväediviis, et rakendada uusi tehnikaid ja taktikaid, mis tagavad maksimaalse lahingutõhususe ja paindlikkuse. Pärast seda, kui kolonel Mertel on rääkinud Benningis valitsenud elevusest selle revolutsioonilise õhumobiilsusdiviisi moodustamise üle, annab ta elava pildi omaenda hüppava mustangipataljoni loomisest, ohvitseride ja meeste rangest väljaõppest ning lõpuks pikast teekonnast üle Vaikse ookeani Vietnami. Nüüd proovikivi. Kas uus õhumobiilsuse kontseptsioon, mis nii vaevarikkalt USA-s välja töötati, annab loodetud tulemusi? Vastus saabus kiiresti ja dramaatiliselt kiirete otsingu- ja hävitusoperatsioonide käigus. Ia Drang... An Khe South... Plei Mei... Kambodža piir... Bong Son... Tarzan... Järskudes mägedes, tihedates džunglites, muda ja veega täidetud riisipõldudel ning vaateid varjavate elevandirohuga laiudel otsisid hüppemustangid vaenlast, astusid temaga lahingusse ja peatasid ta kohapeal. Õhuline liikuvus läbis testi enam kui hästi. Kolonel Mertel avaldab austust oma meeste paljudele kangelastegudele, kes elasid, töötasid ja võitlesid koos maailma kõige ebasõbralikumates tingimustes. Ta kirjutab liigutavalt ka neist, kes kunagi tagasi ei tulnud. 1967. aastal tunnustas president Valges Majas toimunud tseremoonial diviisi edu ja vaprust, andes sellele presidendi üksuse eriauhinna Plei Mei lahingu eest. Hiina kalendri järgi oli 1966 "Hobuse aasta". See oli Vietnami hüppemustangide "Hobuse aasta".