Osaluspõhine arenduspraktika

Põlisrahvaste gruppidelt, klassiõpetajatelt ning kohalikelt ja rahvusvahelistelt kogukonnatöötajatelt tuleb soov luua kogukonda. Osaluspõhine arenduspraktika pakub teoreetilise ja rakendusliku aluse arenduspraktika ümbermõtestamiseks, mida sügavalt mõjutab kogukonnapõhine arendustraditsioon, mille juured on osaluses ja dialoogis, kuid mis on sellest laiem. Raamat loob seose isiklikust kogukonnast kogukonna ja kaugemale 21. sajandi arendustöös nõutavate organisatsioonidevaheliste ja rahvusvaheliste valdkondadega. Raamat on kontseptuaalselt raamistatud kui implikaadi meetod (alustades enese positsioneerimisest), mikro (konstruktiivsete suhete arendamine), mezzo (väikeste osalusrühmade moodustamine), makro (osalusliku töö struktureerimine ametlikes organisatsioonides) ja meta (töötamine nii kohalike kui ka globaalsete ja globaalsete ja kohalike probleemidega). Kelly ja Westoby toetuvad mitmekesistele mõtte- ja praktikatraditsioonidele, sealhulgas selliste autorite-aktivistide nagu Gandhi, Freire ja Fanon kirjalikele teostele ning Aasia naistöötajate ja esirahvaste kirjutamata suulistele traditsioonidele. Tulemuseks on tõene ja testitud metoodika, mis kasutab heade ideede raamistikke, mis on sündinud praktilisest tarkusest ning mis on tuletatud 70-aastase koondkogemuse uuringutest ja analüüsist. Osaluspõhine arenduspraktika aitab kogenud praktikutel, aga ka rahvusvahelise arengu, kogukonna arendamise ja sotsiaaltöö teadlastel ja üliõpilastel kriitiliselt mõtiskleda oma tööd juhtivate kontseptsioonide ja eelduste üle. See on suunatud ka suurte tööstusharude kogukonnasuhete osakondade ettevõtete osalejatele, kes suhtlevad üha enam avalikkusega.