Sotsiaalne kiirendus

Hartmut Rosa käsitleb ühiskonna ajalist struktuuri kriitilise teooria vaatenurgast. Ta eristab tänapäeva ühiskonnaelu tempo muutuste kolme kategooriat: tehnoloogiline kiirendus, mis ilmneb transpordis, kommunikatsioonis ja tootmises; sotsiaalsete muutuste kiirenemine, mis peegeldub kultuurilistes teadmistes, sotsiaalsetes institutsioonides ja isiklikes suhetes; ning elutempo kiirenemine, mis toimub vaatamata ootusele, et tehnoloogilised muutused peaksid suurendama inimese vaba aega.



Rosa sõnul iseloomustab nii meie institutsioonide kui ka tavade struktuurilisi ja kultuurilisi aspekte „oleviku kahanemine” – lühenev ajaperiood, mille jooksul varasematel kogemustel põhinevad ootused vastavad usaldusväärselt tulevikule. Kui see nähtus kombineerub tehnoloogilise kiirenemise ja elutempo tõusuga, näib aeg voolavat üha kiiremini, muutes meie suhted üksteise ja maailmaga voolavaks ja problemaatiliseks. Justkui seisaksime „libisevatel nõlvadel” – järskul sotsiaalsel maastikul, mis on ise liikumises ja nõuab omakorda kiiremat elu ja tehnoloogiat. Nagu Rosa osavalt näitab, määrab see ennast tugevdav tagasisideahel põhimõtteliselt tänapäeva elu iseloomu.