Tuhkatriinu ja tema õed

Oma tuhapesas istudes kehastab Tuhkatriinu inimlikku viletsust. Sisemise ja välise õilsuse olemusena on ta oma julma võõrasema ja inetute õdede kadeduse allikas. Selle tuttava loo abil uurivad Ann ja Barry Ulanov kadeduse ja headuse psühholoogilisi ja teoloogilisi aspekte. Oma tõlgenduses liiguvad nad edasi-tagasi sisemiste ja väliste probleemide vahel – alates sellest, kuidas inimeste naiselikud ja mehelikud osad sobivad või ei sobi kokku, kuni selleni, kuidas inimesed elavad oma elu sama- ja vastassoost inimestega, kuidas nad konfliktivad, konkureerivad või harmooniliselt ühinevad. Kadeduse keskne roll meie ühiskonna olemuse – näiteks poliitika – määramisel on autorite arvates ülioluline. Autorid keskenduvad headuse olemusele, nagu see kadeduse kogemuses pinnale tuleb. Nad mõtisklevad selle külluse, võime üle ühendada erinevaid osi, selle püsiva kohaloleku ja selle rõõmu üle ning lõpetavad lühikese ülevaatega kadedust käsitlevast psühholoogilisest kirjandusest.