Feministlikud mõtisklused lapsepõlvest

Teoses „Feministlikud mõtisklused lapsepõlvest“ taasavastab Penny Weiss radikaalselt feministliku traditsiooni, mis seisab noorte vabastava kohtlemise eest. Weiss vaatleb nii ajaloolisi kui ka tänapäeva feministe, et mõista, millised nii naiste kui ka laste kogetud ebavõrdsusega seotud küsimused olid autoritele feministlike aktivistide ja mõtlejatena olulised. Ta kasutab Mary Wollstonecrafti, Elizabeth Cady Stantoni ja Simone de Beauvoiri kirjutisi, et näidata varajasi feministlikke argumente noorte parema staatuse ja kohtlemise kohta. Weiss näitab ka, kuidas sotsialistlik feminist Charlotte Perkins Gilman ja anarhistlik feminist Emma Goldman mõistsid ja ümber nägid laste elu erinevalt ning kuidas lapsed jätkuvalt feministlikes tegevuskavades ja manifestides esinevad, mis nõuavad lastele paremaid elutingimusi.

Liikudes edasi kaasaegse teooria juurde, uurib raamat „Feministlikud mõtisklused lapsepõlvest “ ka seda, kuidas feministlik puueteooria on hästi positsioneeritud laste häälte tunnustamiseks ning kuidas queer-teooria pakub õppetunde kaasaegsete suundumuste kohta, mis pakuvad visioone ja strateegiaid konstruktiivsemate täiskasvanute ja laste suhete loomiseks. Weiss, kes lisab raamatusse omaenda kogemused ema ja kasuemana, lõpetab oma iseloomulikult feministliku lapsepõlvekäsitluse spekulatiivsete ilukirjanduslike lugude käsitlemisega, mis pakuvad näiteid sellest, mis feministide arvates muudab lapsepõlve (mitte)elatavaks.