EGO ja Id

Selle 1923. aasta uuringu kohaselt tulenevad kõik inimkäitumised ja -omadused psüühika kolme elemendi – idi, ego ja superego – keerulisest vastastikmõjust. Sigmund Freudi psühhiaatrilise ravi lähenemisviisi juur peitub idi, inimliku kire varjatud allika, pinnale toomises. Ego, mis on moodustunud idi ja reaalsuse vastastikmõjude üle läbirääkimisi pidama, ja superego – meele kriitiline, moralistlik osa – jäävad pidevasse konflikti idi nõudmistega.
Kuigi alateadvuse mõiste ei olnud Freudi enda leiutis, tõi ta selle avalikkuse teadvusse ja oli teerajajaks selle kasutamisel vaimsete seisundite ravis. See murranguline teos on üks Viini arsti läbinägelikumaid teoseid sellel teemal. Lisaks idi, ego ja superego vahelise tasakaalustamise teemale uurib Freud edasi elujõu ja surmajõu mõisteid ning hirmust, moraalist ja süütundest tingitud ärevust.