Rudolf Steiner ja viies evangeelium

Rudolf Steiner sai viienda evangeeliumi – Jeesuse elu niinimetatud kadunud aastate jäädvustamata sündmused, mis olid saadud armu ja akaši kroonikate vaimse uurimise kaudu – kui „püha kohustuse“, mille ees ta tundis sügavat vastutustunnet. Selle avalikustamise projekti ta aga kunagi lõpule ei viinud. Kui ta oleks seda teinud, oleks mitte ainult antroposoofia, vaid ka kristlus saanud tohutu vaimse kingituse: konkreetse, hingestatud kirjelduse Kolgata müsteeriumist. Tema sügavalt liigutavad ja sageli jahmatavad loengud 1913. aastal on seega fragmentaarsed, jättes peaaegu traagilise mulje, et kuna need, kes neid kuulsid või lugesid, ei võtnud neid piisava tõsiduse ja sisemise pühendumusega, on inimkond kannatanud hindamatut kaotust.

„Steiner reisis läbi mitmete Saksamaa linnade, et anda isiklikke kokkuvõtteid viiendast evangeeliumist. Kuid igas keskuses kohtas ta sama „unisust“. Okkad hakkasid juba torkima; tundus, et ta hakkas sisu pigem varjama kui avaldama. Ta oli sunnitud täie selgusega nägema, et viiendat evangeeliumi ei võetud piisavalt vastu.“ (Andrei Belõi)

Selles dramaatilises raamatus jutustab Selg nende loengute loo. Ta jutustab nende taustast ja paljudest kõige olulisematest episoodidest. Ta valgustab katkendeid ja annab neile konteksti sügava, kuid samas ligipääsetava kommentaariga. Mis kõige tähtsam, ta pakub aimu nende olulisusest nii Steineri kui ka nende südamete jaoks, kes neid kuulasid ja mõistsid – isegi nende südamete jaoks, kes tundsid end ülesande täitmiseks ebapiisavana.

Need, kes on lugenud Steineri loenguid viiendast evangeeliumist ja mõelnud nende olulisuse üle, leiavad siit inspireeriva teejuhi edasiseks meditatsiooniks, samas kui need, kes pole neid veel lugenud, leiavad selleks palju põhjuseid ja avastavad uue viisi Steineri ja tema missiooni mõistmiseks. Need, kes ei ole Steineriga tuttavad, kuid soovivad leida sisuka ja südamliku tee Jeesuse Kristuse ja kristliku müsteeriumi juurde, avastavad uue viisi uue tee mõistmiseks Kristuse juurde. Nagu Steiner ütles:

„Jeesuse läbielatu olulisuse mõistmine Kolgata müsteeriumiks valmistumisel ei sõltu niivõrd võimest meenutada... sündmusi, mida olen püüdnud jutustada, kuivõrd sügavalt liigutava ja purustava sisemise mulje saavutamisest sellest, mida see inimene Jeesus Naatsaretist pidi kannatama, et läheneda Kolgata müsteeriumile ja lasta Kristuse impulsil voolata maisesse evolutsiooni. Äratades endas taas need kannatustunded ja -aistingud... kutsume esile elava mulje Kristuse impulsist. Mida enam meil õnnestub taaselustada sellise olendi nagu Jeesus Naatsaretist vohavaid ja keerlevaid kogemusi, seda sügavamale me nendesse müsteeriumidesse sukeldume. ( Viies evangeelium )