CIA ja Briti palgasõdurid Angolas, 1975–1976

1974. aasta nelgirevolutsioon oli õnnistus iseseisvusliikumistele Portugali Aafrika kolooniates: Angolas, Mosambiigis ja Portugali Guineas. Nagu mitmetes Sahara-tagustes riikides, mis olid ootamatult koloniaalikke alt vabanenud, andis varem kõikjaloleva võimu tekitatud poliitiline vaakum erinevatele rühmitustele võimaluse kehtestada oma valitsemisvorm. Angola ei olnud erand: kodusõda puhkes 1975. aastal ja kestis kuni 2002. aastani.

Mõnes mõttes sarnanes Angola kodusõda naaberriigis Kongo DV-s toimunud sõjaga. Liiga palju oli kaalul, et Lääs mingil moel sekkumata ei jääks, ja 1975. aasta juulis volitas president Ford CIA-d andma salajast abi Angola Rahvuslikule Vabastusrindele (FNLA) ja Angola Täieliku Sõltumatuse Rahvuslikule Liidule (UNITA). Kuna Lõuna-Aafrika Vabariik pakkus sõjalist tuge Kuuba toetatud Angola Vabastamise Rahvaliikumisele (MPLA), sai teisest Edela-Aafrika riigist ideoloogiasõja lahinguväli. Aastatel 1975–1976 osales lahingutes vähemalt üheksa erinevat relvajõudu. Lisaks värvati FNLA sõdureid välja õpetama suur rühm Briti palgasõdureid. Nende õnnesõdurite roll lõppes häbi, surma ja seadusandlike muudatustega, mille eesmärk oli palgasõdurid igaveseks konfliktist vabastada.

„Operatsioonist IA/FEATURE kuni Maquela veresaunani“ uurib Angola kodusõja dünaamikat ning viib lugeja geopoliitiliste huvide, CIA salajaste operatsioonide ja palgasõdurite värbamise sisemusse. See uurib salajasi relvi ja rahapesuvõrgustikke; viib meid Vietnami sõja südamest Austraalia pankadeni ning USA ja Suurbritannia valitsuste vaheliste tehinguteni operatsioonides, mis on Angola kodusõjast kaugel, kuid sellega seotud.