
Sno
Tavaline hind
€16,99
Ühiku hind
/
Ei ole saadaval
Lumi. Üks sõna lõpmatu hulga õhus külmunud veevormide kohta. Lume uurimine on füüsika, keemia, meteoroloogia, antropoloogia, geograafia, luule ja kunst. See on lootus – igal aastal uuenev. Ja see on ka ajalugu.
Maa nägi esimest lund 2,4 miljardit aastat tagasi. Maailma vanimad käsitsi valmistatud suusad, mis on viis tuhat nelisada aastat vanad, pärinevad enne Vana-Egiptuse püramiide. Inimkonna jaoks on lumi olnud nii liitlane kui ka vastane; inspiratsiooniks lugematutele kunstnikele ning hingematva tragöödia ja ellujäämise paigaks. Kuid see on alati olemas olnud. Ja nüüd see sulab.
1927. aastal oli Jaapani Ibuki mäel lund juba üle üheksa meetri, kui 24 tunniga sadas maha märkimisväärselt palju 230 cm lund, mis tõi kaasa kõigi aegade suurima lumepaksuse – 11,82 m. Tänapäeval on aga fakt, et iroonilisel kombel pole selle mäe kuurort lumepuuduse tõttu mitte ainult sunnitud sulgema, vaid ka enamik maailma inimesi pole kunagi lume lähedal olnud – pole kunagi tundnud jalge all lume pehmet krõbistamist, pole kunagi hoidnud lund käes sulamas, rääkimata suuskadel seismisest.
Kuna aastaajad kaotavad oma rütmi ja terved maastikud on ohus kaduda, kahanedes ka meie planeedi võimet päikesevalgust peegeldada, kutsub Rootsi keskkonnakaitsja Sverker Srlin meid üles võtma aega, et vaadata – tõeliselt vaadata –, mida me kogu selle mitmetahulises imelisuses kaotame. Ja küsima, mis saab edasi?
Maa nägi esimest lund 2,4 miljardit aastat tagasi. Maailma vanimad käsitsi valmistatud suusad, mis on viis tuhat nelisada aastat vanad, pärinevad enne Vana-Egiptuse püramiide. Inimkonna jaoks on lumi olnud nii liitlane kui ka vastane; inspiratsiooniks lugematutele kunstnikele ning hingematva tragöödia ja ellujäämise paigaks. Kuid see on alati olemas olnud. Ja nüüd see sulab.
1927. aastal oli Jaapani Ibuki mäel lund juba üle üheksa meetri, kui 24 tunniga sadas maha märkimisväärselt palju 230 cm lund, mis tõi kaasa kõigi aegade suurima lumepaksuse – 11,82 m. Tänapäeval on aga fakt, et iroonilisel kombel pole selle mäe kuurort lumepuuduse tõttu mitte ainult sunnitud sulgema, vaid ka enamik maailma inimesi pole kunagi lume lähedal olnud – pole kunagi tundnud jalge all lume pehmet krõbistamist, pole kunagi hoidnud lund käes sulamas, rääkimata suuskadel seismisest.
Kuna aastaajad kaotavad oma rütmi ja terved maastikud on ohus kaduda, kahanedes ka meie planeedi võimet päikesevalgust peegeldada, kutsub Rootsi keskkonnakaitsja Sverker Srlin meid üles võtma aega, et vaadata – tõeliselt vaadata –, mida me kogu selle mitmetahulises imelisuses kaotame. Ja küsima, mis saab edasi?
Sno
