1971

Selles raamatus uurib kunstiajaloolane Darby English aastat 1971, mil avati kaks näitust, mis tõid modernistliku maalikunsti ja skulptuuri Ameerika Ühendriikide kultuuripoliitika tulisesse südamesse: „Contemporary Black Artists in America “ Whitney Ameerika Kunstimuuseumis ja „The DeLuxe Show“, rassiliselt integreeritud abstraktse kunsti näitus, mis toimus renoveeritud kinos Houstoni getos.

„1971: Aasta värvide elus“ vaatleb paljude mustanahaliste kunstnike soovi vabaneda avalikust rassilise esindatuse alt, samuti nende endi ja nende pooldajate pingutusi seda eesmärki avalike näituste kaudu edendada. Keset üleskutseid määratleda „must esteetika“ seadsid need modernistliku kunsti katsetused esikohale kultuurilise interaktsiooni ja ebastabiilsuse. „Contemporary Black Artists in America“ tõi esile abstraktsiooni kui seisukoha normatiivsete lähenemisviiside vastu, samas kui „The DeLuxe Show“ asetas abstraktsiooni linnade allakäigu keskmesse. English väidab, et nende katsete olulisus tulenes osaliselt värvi erilisest staatusest kultuurisümbolina ja osaliselt juba hilismodernses kunstis ja kriitikas käimasolevatest värviuuringutest. Koos oma toetajatega tõusid mustanahalised modernistid – nende hulgas Peter Bradley, Frederick Eversley, Alvin Loving, Raymond Saunders ja Alma Thomas – kõrgemale esindamise või esindatud olemise nõudmisest, tegemata kompromisse oma üleskutsetes rassidevahelisele koostööle ning ennekõike reageerides ümbritseva kultuuri värvikirevusele pigem optimismi kui küünilisusega.