Paguluses olev kirik – lootuses elamine pärast ristiusu lõppu

Jumala rahvas on läbi ajaloo olnud paguluses ja diasporaas. Olgu siis assüürlaste, babüloonlaste, kreeklaste või roomlaste võimu all, Jumala valitud rahvas on pidanud õppima, kuidas olla püha rahvas võõrastes maades ja võõra võimu all. Suure osa oma ajaloost elas kristlik kirik aga tundega, et ta on maailmas kodune, omades märkimisväärset mõjuvõimu ja võimu. See ristiusumaailma ajastu on nüüd läbi ja nagu Lee Beach näitab, peaks kirik selle eest tänulik olema. Kristlusmaailma "rahu" oli võlts ja pole olemas mugavat normaalsust, mille juurde me saaksime või peaksime tagasi pöörduma. Tuginedes tihedale seotusele Vana ja Uue Testamendi tekstidega, pakub "Paguluses olev kirik" piibellikku ja praktilist teoloogiat kirikule postkristlikul ajastul. Beach aitab tänapäeval Jumala rahval arendada lootusrikast ja prohvetlikku kujutlusvõimet, kontekstile reageerivat teoloogiat ja paguluses olevat identiteeti, mida iseloomustab truudus Jumala missioonile maailmas.