Frankenstein: Esimesed kakssada aastat

Frankenstein elab! 200 aastat raamatuid, filme ja koletist popkultuuris ja kaugemalgi

Uusaastapäeval 1818 ilmus Mary Shelley romaan "Frankenstein" esmakordselt anonüümse kolmeköitelise tiraažina 500 eksemplaris. Mõned pidasid raamatut oma mõtetes liiga radikaalseks; mõned leidsid keskse teema intrigeerivaks; keegi ei ennustanud selle edu.

Sellest ajast alates on tehtud tohutult palju adaptsioone – viimase loenduse kohaselt ainuüksi 120 filmi – ekraanil, laval, romaanides, koomiksites ja graafilistes romaanides, reklaamides ja isegi teraviljapakkidel. Regency-aegsest õudusunenäost sai Frankensteinist kaisukaaslane – niiöelda täielikult mures. Lugu on tõlgendatud kui feministlikku sünnitusallegooriat, emakese maa ökoloogilist tõlgendust, rünnakut maskulinistliku teaduse vastu, ulmekirjanduse algust, "naiste gooti" näidet, reaktsiooni tööstusproletariaadi tõusule ja palju muud. Frankenstein elab! F-tähtega sõna on alates 1950. aastatest kasutatud katseklaasibeebide, südamesiirdamiste, proteeside, robootika, kosmeetilise kirurgia, geenitehnoloogia, geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja paljude muude teadusuuringutest tulenevate avalike murede kohta. Tänapäeval on Frankenstein Aadama ja Eeva asemel geenitehnoloogia ajastu loomismüüt.

See raamat, mis tähistab Frankensteini 200. sünniaastapäeva, jälgib Shelley Frankensteini teekonda piiratud tiraažiga kirjandusest tänapäeva kultuuri vereringesse. Tuntud gooti õpetlase Sir Christopher Fraylingi tekstidega raamat sisaldab uusi uurimusi romaani päritolu kohta; faksiimiletrüki loomisstseeni varaseimast teadaolevast käsikirjalisest versioonist; visuaalset materjali 19. sajandi lavale, ajakirjadesse, näidenditesse, trükistesse ja raamatutesse tehtud adaptatsioonide kohta; visuaalseid esseesid paljude filmiversioonide ja nende inspiratsiooniallikate kohta kunstiajaloos; ning Frankensteini kohta popkultuuris – plakatitel, reklaamides, pakenditel, koomiksites ja graafilistes romaanides.