Riskijagamisfinantseerimine

Kaasaegne finantssektor tegeleb peamiselt mitmepoolsete ja mitme vastaspoolega tehingutega. Islami õigusteadus (Fiqh) pole selle rahastamisviisi kontseptualiseerimist veel välja töötanud. Seni on suurte finantsprojektide puhul normiks saanud tugineda omavahel seotud kahepoolsete lepingute keerulisele struktuurile, mis tervikuna muutub läbipaistmatuks, keeruliseks ja kulukaks. Kahetsusväärne tagajärg, mis tuleneb tänapäevaste mitmepoolsete ja mitme vastaspoolega lepingute jaoks kohaldatava tõhusa Fiqhi mudeli puudumisest, on olnud see, et praegune islami finantssektor on olnud sunnitud kopeerima tavapäraseid riskiülekande (intressimääradel põhinevaid) võlalepinguid, mis on pälvinud teravat kriitikat tavapärase finantssektoreerimise dubleerimise pärast.

2012. aastal andis kokku kogunenud moslemimaailma silmapaistvamad õigusteaduse (Fuqaha) eksperdid ja majandusteadlased välja Kuala Lumpuri deklaratsiooni (Fatwa), milles nad määratlesid riskide jagamise islami finantsmaailma olemusena. Deklaratsioon avas ukse uuele Fiqh-lähenemisviisile, et võtta juhtroll mitmepoolsete ja mitme vastaspoolega tehingute õigusteaduse arendamisel. See deklaratsioon (Fatwa) annab peamise motivatsiooni otsida terviklikku riskide jagamise mudelit, mis võiks olla arhetüüpne leping, mis hõlmab kõiki potentsiaalseid kaasaegseid finantstehinguid. Islami õigusteaduse (Fiqh) vaatenurgast ei ole tänapäeva finantsmaailma riskide jagamise kontseptsiooni tehnilisi üksikasju islami kirjanduses veel määratletud.

See raamat püüab neid tehnilisi üksikasju fiqhi vaatenurgast selgitada ja valgustada. See on põhjalik uurimus, mis tugineb islami põhiallikatele, et luua fiqhi teoreetiline ja praktiline perspektiiv, mis hõlmab riskijagamist islami finantseerimises, nagu see on ette nähtud 2012. aasta Kuala Lumpuri deklaratsioonis. See uus paradigma peaks viima tõhusama lähenemisviisini mitmepoolsetele ja mitme vastaspoolega islami lepingutele, mis seni on islami finantseerimise praeguses konfiguratsioonis puudunud.