Märkused õenduse kohta

„Mu süda vajub alati põksuma, kui kuulen igat klassi head koduperenaist ütlemas: „Kinnitan teile, et voodis on hästi magatud: ja ma võin ainult loota, et see pole tõsi. Mis? Kas voodi on juba kellegi teise niiskusega läbi imbunud, enne kui mu patsient tuleb sinna oma niiskust välja hingama? Kas sellel pole olnud ühtegi võimalust tuulutada? Ei, mitte ühtegi. Seal on igal ööl magatud.“
Florence Nightingale'i (1820–1910), moodsa õenduse algataja ja rajaja, tuntuimast teosest pärineb märkmete kogumik, mis mängis olulist rolli õenduse valdkonna väga vajalikus revolutsioonis. Esmakordselt juhiti haigete eest hoolitsejate tähelepanu sellele, et nende kohustused hõlmavad lisaks ravimite manustamisele ja mähiste pealekandmisele ka värske õhu, valguse, soojuse, puhtuse, vaikuse nõuetekohast kasutamist ning toitumise õiget valimist ja manustamist. Preili Nightingale on nendel teemadel ja ka muudel teguritel, mida ta peab hea õenduse jaoks oluliseks, avameelne. Kuid olenemata teemast on tema peamine mure ja tähelepanu alati patsiendil ja tema vajadustel.
On muljet avaldatud sellest, et preili Nightingale'i tähelepanekud haigete põhivajaduste kohta on tänapäeval hämmastavalt sarnased (kuigi neid peetakse üldiselt enesestmõistetavaks) sellega, millised need olid üle 100 aasta tagasi, kui see raamat kirjutati. Sel põhjusel on see väike teos sama praktiline kui huvitav ja meelelahutuslik. See on inspiratsiooniks õendusüliõpilastele, värskendavaks ja ergutavaks kogenud õdedele ning tohutult abiks kõigile, kes haigete eest hoolitsevad.