Empaatia lõpp

Tavaline hind €30,99
3 laos, valmis saatmiseks

John W. Compton

408 psl.

2020. aasta

Kietas ülemine

Vöötkood: 9780190069186

Kui küsitluste andmed näitasid, et ülekaalukas 81% valgetest evangeelsetest kristlastest hääletas 2016. aasta presidendivalimistel Donald Trumpi poolt, olid kommentaatorid kogu poliitilise spektri ulatuses jahmunud. Isegi kogukonnas, mis oli aastakümneid üha enam paremale kaldunud, tundus see toetus olevat otsustavalt ebasobiv. Kuidas sai üks amoraalne, kaks korda lahutatud New Yorgi ärimees pälvida nii pühendunud imetlust kõige häälekamate väärtushääletajate seas? See, et sama grupp oli mitte sajand varem koondanud riikliku toetuse sellistele progressiivsetele eesmärkidele nagu föderaalne miinimumpalk, laste töö seadused ja kodanikuõigused, muutis Trumpi suunamuutuse veelgi raskemaks.

Raamatus „Empaatia lõpp“ esitab John W. Compton nüansirikka portree evangeelsete valijate muutuvatest väärtustest viimase sajandi jooksul. Selgitamaks valgete protestantlike sotsiaalsete murede esiletõusu 19. sajandi teisel poolel ja selle äkilist kadumist 20. sajandi lõpus, väidab Compton, et ainuüksi religioosne veendumus ei ole empaatilise poliitilise käitumise motiveerimiseks piisav. Kui usklikud tegutsevad empaatiliselt – näiteks toetavad reforme, mis suunavad ressursse või poliitilist mõjuvõimu ühiskonna vähem privilegeeritud rühmadele –, on see tavaliselt seetõttu, et tugevad religioossed institutsioonid on neid selleks sundinud.

Eelmise sajandi jooksul olid kodanikud püüdnud kirikutesse astuda, et tagada ülespoole liikuvust, kuid 1960. aastatel alanud protestantliku võimu nõrgenemine pani suured valgete eeslinnade elanike rühmad protestantlikest kirikutest eemalduma. Puudujääke kompenseerisid suuremad evangeelsed kogudused konservatiivsete juhtidega, kes takistasid valitsuse katseid edendada rikkuse ja poliitilise võimu õiglasemat jaotust. Compton väidab, et see nihe selgitab valge protestantismi laiemat revolutsiooni, mis on meid praegusesse poliitilisse hetke toonud.