Šeikidest sultanismini

Saudi Araabia ja AÜE vürstlikud võimukandjad Muhammad bin Salman Al-Saud ja Muhammad bin Zayed Al-Nahyan on vanad reeglid ümber lükanud. Nad on algatanud murrangulisi majandusplaane, juhtinud ulatuslikke korruptsioonivastaseid kampaaniaid, võidelnud sügavalt juurdunud usujõududega ja juhtinud kriitikute massilist vahistamist. Samal ajal näib, et nad on asendanud oma eelkäijate vanad "šeikide" konsensussüsteemid millegi autokraatlikuma, isikupärasema ja võib-olla isegi analüütiliselt erinevaga. Need on kaks rikkaimat ja rahvarohkeimat Pärsia lahe monarhiat ning üha olulisemad globaalsed suurvõimud – Saudi Araabia on G20 liige ja AÜE korraldab aastatel 2021–2022 maailmanäituse. Sellised ulatuslikud muutused nende riigikorralduses ja võimustruktuurides võivad avaldada otsest mõju, paremuse või halvemuse poole, poliitikale, majandusele ja üksikisikute elule kogu maailmas. Christopher M. Davidson testib hüpoteesi, et Saudi Araabia ja AÜE on nüüdseks sisuliselt kaasaegsed või isegi „arenenud” sultanaadid, ning asetab need mõjukad riigid autokraatliku autoritaarsuse rahvusvahelisse mudelisse. Tuginedes mitmesugustele algallikatele, sealhulgas uutele intervjuudele ja uuringutele, esitab raamat „Šeikidest sultanismini” originaalse ja empiiriliselt põhjendatud tõlgenduse nii MBS-i kui ka MBZ-i esiletõusust.