Vene Teise maailmasõja sõnaraamat
Lisaks aususele on Teise maailmasõja veteranide mälestused täis idioomaatilisi väljendeid, erialaseid termineid ja lühendeid, mis on sellele sõjale omased. Sõltumata keelest taastoodavad memuaarid autorite rahvuste sõjaaegset sõnavara ja nende lugemine võib olla informeerimata lugejatele keeruline ülesanne. Seetõttu ilmusid trükis ja hiljem ka interneti veebisaitidel spetsiaalsed sõnaraamatud. Erinevalt enamikust liitlasriikidest ei ole Venemaal avaldatud ühtegi sõjažargooni/slängi sõnaraamatut. See sõnastik on mõeldud selle lünga täitmiseks.
Mitmed Punaarmee sõjaväelaste slängi allikad olid omased Nõukogude kogemusele. 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ja sellele järgnenud kodusõja murrangud ning 1920.–1930. aastate poliitiliste ja sotsiaalsete reformide ja kampaaniate põhjustatud põhimõttelised muutused mõjutasid oluliselt vene keele sõnavara. Asjaolu, et valdav enamus Punaarmee sõduritest ja ohvitseridest pärinesid maapiirkondadest ning tõid kaevikutesse oma kohalikud idioomid ja väljendid, rikastas samuti sõjaaegset sõnavara.
Teine hulk kujundlikke väljendeid tekkis Stalini kohutavate puhastuste tagajärjel 1930. aastatel, kui inimesed lõid eufemisme, et vältida selliste sõnade nagu läbiotsimine, arreteerimine ja hukkamine ütlemist. Sellised väljendid levisid laialdaselt ja aitasid kaasa ka Venemaa sõjaaegsele slängile. Mõned sõnad ilmusid ka NSV Liidu tagala karmides tingimustes, kus tsiviilisikud vaevlesid raske töö ja alatoitluse all. Sõdurite kõnepruukidesse ilmusid rendileandmise esemed, sageli hüüdnimede kujul. Lõpuks, igal armeel on oma traditsioonid ja loosungid, millest paljud taaselustati Punaarmees Teise maailmasõja ajal. Kõik eelpoolmainitud ja teised allikad andsid oma panuse Venemaa sõjaaegsesse sõnavarasse.
Autorid alustasid selle sõnastiku koostamist tõlkijate abivahendina, kuid nüüd usuvad nad, et see pakub huvi ka sõjaajaloolastele ja keeleteadlastele, kes töötavad Vene algupäraste sõjandusallikatega, eriti Teise maailmasõja perioodist.