Ökomodernism: tehnoloogia, poliitika ja kliimakriis

Kas kliimakatastroof on vältimatu? Äärmise ebavõrdsuse, kasvava natsionalismi ja suurenevate süsinikdioksiidi heitkoguste maailmas paistab tulevik sünge. Ometi on üks keskkonnakaitsjate rühm, nn ökomodernistid, optimistlikud. Nad väidavad, et tehnoloogiline innovatsioon ja universaalne inimareng on ökoloogiliselt elujõulise tuleviku võtmeks. See vaatenurk, mis propageerib kliimamuutuste vastu võitlemist kõigi olemasolevate tehnoloogiate, sealhulgas tuumaenergia, sünteetilise bioloogia ja teiste veel leiutamata tehnoloogiate abil, on aga sügavalt vastuoluline, kuna see lükkab tagasi rohelise liikumise üleskutsed suurema harmoonia järele loodusega.

Selles raamatus pakub Jonathan Symons ökomodernistliku visiooni kohta tingimusliku kaitse. Ta selgitab, et ökomodernism ei ole nii radikaalne ega reaktsiooniline, nagu kriitikud väidavad, vaid kuulub sotsiaaldemokraatlikku traditsiooni, propageerides kolmandat teed laissez-faire'i ja antikapitalismi vahel. Ökomodernistlikke ideid kritiseerides ja laiendades väidab Symons, et riigid peaksid kliimaohtude eest kaitsma tehnoloogilisse innovatsiooni tehtavate transformatiivsete investeeringutega. Hea antropotseen on endiselt võimalik, kuid ainult siis, kui me kahekordistame teaduse ja humanismi panust, et ületada kasvu piire.