Linnamäng

Miks on tehnoloogia kõige muutlikum just mängulises vormis ja uuenduslik ruumiline disain saab teoks ainult siis, kui disainerid on nii nokitsejad kui ka unistajad.

Raamatus „Urban Play“ väidavad Fabio Duarte ja Ricardo √Ålvarez, et tehnoloogia pelgalt funktsionaalsed aspektid võivad õõnestada selle transformeerivat jõudu. Tehnoloogia pole võimas mitte siis, kui see muutub optimaalselt funktsionaalseks, vaid siis, kui see on endiselt mänguline ja avatud katsetamisele. Just mängu kaudu – tegutsedes pigem enda naudingu kui eesmärgi saavutamiseks – uurime uusi territooriume, loome uusi seadmeid ja keeli ning muudame iseennast. Alles siis saab uuenduslik ruumiline disain luua resonantseid ruume, mis ulatuvad funktsionalismist kaugemale, et tekitada kasutajates emotsionaalse reaktsiooni.

Autorid näitavad, kuidas loovus ilmneb ebastabiilsuse hetkedel, kui uus tehnoloogia lükkab ümber väljakujunenud või kui sisemised tegurid muudavad tehnoloogiat, kuni sellest saab teistsugune tehnoloogia. Uurides fantaasia rolli disainis, uurivad nad Disney Worldi ja selle tohutut mõju disainile ja sotsiaalse suhtluse vormidele väljaspool meelelahutusmaailma. Samuti käsitlevad nad Las Vegast ja Dubaid, kõrbelinnasid, mis ühendavad tehnoloogia naudingu- ja rikkusefantaasiatega. Nad näitavad, et videomängud ja interaktiivne meedia täidavad disainiprotsessi interaktiivsuse ja osalusdünaamikaga, jättes ruumid avatuks variatsioonidele olenevalt kasutajate käitumisest. Kogu teose vältel toovad nad välja kriitilised hetked, mil tehnoloogia mängib võtmerolli ruumide kujundamise ja kogemise ümberkujundamisel.