Waldorfi pedagoogika olemus

„See on lihtne, aga oluline põhimõte: haridus on suunatud tulevikule ajal, mida meie haridustöötajatena veel ei tea ega oska ette näha. Väljakutsed, millega lapsed tulevikus silmitsi seisavad, ei ole mineviku – meie mineviku, meie eluloo ja meie silmapiiri omad. Ajad muutuvad, nii muutuvad ka elu reaalsused ning meie ajal muutuvad need kiiresti ja dramaatiliselt. Haridus on suunatud tulevikule ja see seab meid haridustöötajatena keerulisse olukorda: see tulevik ei ole – või on ainult teatud määral – identne meie minevikuga, meie elukogemustega. Minu noorus, teie noorus: need ei ole identsed noorukiea konstitutsiooni ja elu reaalsusega, mille poole me praegu peame oma hariduslikke pingutusi suunama. Ometi peame me harima ja harimine tähendab tulevikuks ettevalmistumist.“ – Peter Selg (raamatust)

Koolid peegeldavad ühiskonna seisundit. Kui ühiskond on materialistlik, võistlushimuline, egoistlik, tehnoloogiline ega hooli inimlikest väärtustest ega pikaajalisest mõtlemisest, siis kipuvad meie koolid neid väärtusi peegeldama. Aga mis siis, kui haridus oleks millegi muu kohta? Mis siis, kui haridus oleks tuleviku kohta? Mis siis, kui haridus oleks uue inimpõlvkonna kasvatamine, kes on integreeritud keha, hinge ja vaimuga ning võimeline iseseisvalt mõtlema ja armastama? Võib-olla maailm muutuks. Waldorfi kool, mille algatas ja juhtis 1919. aastal Rudolf Steiner, loodi just sellise eesmärgiga.

Selles kirglikus, inspireerivas ja liigutavas raamatus räägib Peter Selg oma sügavatest antroposoofiaalastest teadmistest ja ulatuslikest kogemustest lastepsühhiaatrina. Ta naaseb esimese Waldorfi kooli algsete impulsside juurde, et näidata nende jätkuvat kehtivust ja seda, kuidas need vastavad endiselt meie vajadustele.

Sellest vaatenurgast lähtudes on Waldorfi haridus tulevikku suunatud, tuginedes terviklikule maailmavaatele ja kosmoloogiale, mis on humanistlik, teaduslik ja spirituaalne ning areneb õppekava ja armastusel põhineva õpetaja-õpilase suhte kaudu. Selle keskmes on areneva inimese ime. Tunnistades mõtlemise, tunnetamise ja tahte võrdset tähtsust, toimib Waldorfi haridus kehalise liikumise ja kunsti, aga ka intellekti ja meele kaudu.

Waldorfpedagoogika ei ole teooria, vaid elav reaalsus, ja Selg toob selle reaalsuse meie ette ellu esimese Waldorfkooli eluloo kaudu. Seega õpime seda nägema uuel viisil – selle olemuses kui tervendavat mudelit sellest, milliseks haridus võiks saada, kui kooli peamine suhe, sisemine tuum, oleks õpetaja ja õpilase vaba suhe.

Nagu Steiner kirjutas: „Meie kui õpetajate ja haridustöötajate ülesanne on imetleda õpilase individuaalsust ja pakkuda oma abi, et ta saaks järgida oma arengu seaduspärasusi. Meid kutsutakse lihtsalt üles kõrvaldama kõik takistused kehas või hinges, mis võivad takistada individuaalsusel oma potentsiaali vabalt realiseerida.“

Stuttgarti Waldorfkooli hoone avamisel öeldud salm väljendab poeetiliselt Waldorfi pedagoogika olemust:

Valitsegu siin armastuses vaimne tugevus;
Töötagu siin headuse vaimne valgus;
Sündinud südame kindlusest,
Ja hinge vankumatusest,
Et me saaksime noorte inimesteni tuua
Kehaline jõud tööks,
hinge sisemus,
ja vaimu selgus.

The Essence of Waldorf Education on tõlge saksa keelest Der geistige Kern der Waldorfschule (Verlag Ita Wegman Institut, 2009).