Küberjulgeoleku poliitika Lähis-Idas

Küberjulgeolek on rahvusvahelises poliitikas keeruline ja vastuoluline teema. Keskendudes „suurvõimudele” – USA-le, EL-ile, Venemaale ja Hiinale – ei suuda valdkonna uuringud sageli haarata küberjulgeoleku spetsiifilist poliitikat Lähis-Idas, eriti Egiptuses ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikides. Nende riikide küberjulgeolekupoliitika ja -tavad on tihedalt seotud pikaajaliste liitlaste USA-s ja Euroopas omadega ning põhinevad vastastikusel andmete, kapitali, tehnoloogia ja oskusteabe voogudel. Samal ajal on neil riikidel autoritaarsed valitsemissüsteemid, mis meenutavad pigem Venemaad või Hiinat, sealhulgas digitehnoloogiate lähenemisviisid, mis keskenduvad suveräänsusele ja jälgimisele. See raamat on teedrajav uurimus küberjulgeoleku poliitikast Lähis-Idas. Uutele intervjuudele ja originaalsele välitööle tuginedes näitab James Shires, kuidas riigid, ettevõtted ja muud organisatsioonid muudavad küberjulgeoleku silti, et see hõlmaks mitmesuguseid kontseptsioone, sealhulgas riikide konflikte, sihipärast nuhkvara, siseriiklikku teabekontrolli ja välismaist sekkumist lekete ja desinformatsiooni kaudu. Need muutuvad tähendused kujundavad nii võtmetähtsusega tehnoloogilisi süsteeme kui ka digitaalse arengu aluseks olevaid sotsiaalseid suhteid. Kuid olenemata sellest, kuidas seda terminit tõlgendatakse, on selge, et küberturvalisus on piirkonna tänapäeva poliitika lahutamatu osa.