1.–3. Johannese kiri

Johannese kirjad, mis kirjutati kirikutele esimese sajandi lõpus pKr, sisaldavad tänapäeva kristlastele olulist teoloogilist arusaama – teatud mõttes kirjutati need meile .

Sellest vaatenurgast lähtudes hoiab Thomas Andrew Bennett ajaloolised spekulatsioonid minimaalsena ja süveneb selles kommentaaris Johannese 1.–3. kirja teoloogilisse sügavusse. Ta alustab teksti uue tõlke esitamisega kreeka keelest koos salm-salmi eksegeesiga ning liigub seejärel edasi pikema mõtiskluseni asjakohaste teoloogiliste teemade üle, sealhulgas trinitarismi, loomise, usu, lepituse, eskatoloogia, päästmise, jumaliku ja inimliku armastuse olemuse ning kiriku koosseisu küsimused. Nendel lehekülgedel leiavad Johannese metafooride („valguses käimine”, „Jumala lapsed” jne) poolt proovile pandud lugejad selguse ja pastorid leiavad üksikasjalikke juhiseid õpetamiseks ja jutlustamiseks.

Bennetti uurimus on kriitiline, kuid pihtimuslik, akadeemiline, kuid ligipääsetav ning ennekõike juurdunud ustavasse aukartusse, mille eesmärk ei ole lugeda Johannese 1.–3. kirja tekstist eemaloleva kõrvalseisjana, vaid autori kaasusklikuna, et teksti teoloogilistele küsimustele saaks taas värskel ja kaasahaaraval viisil vastata.