2000+ – Arhitektuuriteooria pakilisus

Kas arhitektuuriteooriast on saanud ajalooline nähtus, mida tuleks antoloogiasse koguda ja uurida kui järjekordset mööduvat etappi distsipliini ajaloos? Kas praegused tavalised märksõnad „praktika” ja „uurimus” tähistavad teooria koha lõppu arhitektuuridiskursuses? See toimetatud köide väidab vastupidist – teooria on endiselt pakiline ja isegi vältimatu, nii juurdunud arhitektuuripraktikasse ja -pedagoogikasse, et see jääb oluliseks, ehkki kohati latentseks mõjutajaks.

Arhitektuuriteooria ei piirdu oma väidetava õitseajaga aastakümnetel enne 2000. aastat; see on püsinud ja laienenud koos teoreetiliste arutelude olulisuse muutumisega. Raamat „2000+: Arhitektuuriteooria pakilisus“ koondab uusi esseesid hetke kõige kaalukamatelt arhitektuuriajaloolastelt ja -teoreetikutelt, sealhulgas Lucia Allais, Beatriz Colomina, Mark Cousins, Arindam Dutta, John Harwood, Catherine Ingraham, Mark Jarzombek, Mari Lending, Spyros Papapetros, Felicity Scott, Pelin Tan, Bernard Tschumi, Eyal Weizman, Mark Wigley ja Mabel Wilson. Need mõtlejad kogunesid konverentsile, mis tähistas Wigley ametiaja lõppu Columbia ülikooli arhitektuuri, planeerimise ja säilitamise magistrikooli dekaanina, et kaardistada arhitektuuriteooria jaoks uusi suundi ja kriitilise tähtsusega punkte.