Hullumeelsuse kuristik

Vaatamata paljudele viisidele, kuidas niinimetatud psühhoosid võivad avalduda, on need lõppkokkuvõttes inimlikud sündmused, mis tulenevad inimlikest kontekstidest. Sellisena saab neid mõista intersubjektiivselt, kõrvaldades stigmatiseeriva piiri hulluse ja terve mõistuse vahel. Kasutades postkartesiaanlikku psühhoanalüütilist fenomenoloogilise kontekstualismi lähenemist ja peaaegu 50-aastast kliinilist kogemust, esitab George Atwood detailseid juhtumiuuringuid, mis kujutavad kriisis olevaid inimesi ning nende ravis toimunud õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Teemad ulatuvad depressioonist skisofreeniani, bipolaarsest häirest unenägudeni, dissotsiatiivsetest seisunditest suitsiidsuseni. Läbivalt rõhutatakse inimlikkuse aluseks olevat olemust, mis ilmneb isegi kõige äärmuslikumates psühholoogiliste ja emotsionaalsete häirete juhtudel, ning nii üllatavaid tõuse kui ka traagilisi mõõnasid elu sisemise tõe otsingul – nii analüütiku kui ka patsiendi puhul.