Apollo 1

27. jaanuaril 1967 ronisid astronaudid Gus Grissom, Ed White ja Roger Chaffee Floridas Kennedy kosmosekeskuses suure Saturni raketi peal asuvasse uude kosmoseaparaadi, et teha rutiinne peaproov enne eelseisvat orbiidile minekut, mis oli tollal vähem kui kuu aja pärast. Kõik kolm astronauti olid kogenud piloodid ja unistasid ühel päeval Kuul kõndimisest. Kuid nad ei teadnud veel, ega keegi teine, et kui nad sel külmal talvepäeval kosmoseaparaadile sisenevad, ei lahku nad sealt enam kunagi eluga. Apollo programm oleks juba enne käivitamist ohtlikult läbikukkumisele lähedal.

Kuid kosmoseprogrammi hukule seadmise asemel sundis see tragöödia kosmoselaeva täielikult ümber ehitama, luues tähekujulise lennumasina, et saavutada programmi peamine eesmärk: viia inimene Kuule.

Apollo 1 on avameelne pilt astronautidest, neid tapnud katastroofist ja selle tagajärgedest. Selles saavad lugejad teada:

• Kuidas Apollo 1 kosmoselaev oli algusest peale hukule määratud – kilomeetrite kaupa isoleerimata juhtmeid ja tonne tuleohtlikke materjale puhta hapniku atmosfääris ning luuk, mis ei avanenud.
• Kuidas poliitilise surve tõttu läks valitsuse leping Apollo 1 kosmoselaeva ehitamiseks pakkujale, kellel oli kehvem plaan
• Kuidas avaliku arvamuse küsitlused hakkasid juba enne tragöödiat kosmoseprogrammi vastu pöörduma ja pärast seda palju hullemaks läksid

Apollo 1 räägib Ameerika saatuse täitumisest ja inimese jala Kuule asetamisest. See räägib ka kolmest Ameerika kangelasest, kes tragöödias oma elu kaotasid, kuid kelle elud ei läinud asjata.