Kas sa oled üksi majas?

Alates 1960. aastatest kuni oma õitseajani 1970. aastatel ja hiljemgi on telefilm olnud oluline kultuuriline artefakt, mis maskeerub ühekordseks meelelahutuseks. Spetsiaalselt väikese ekraani jaoks loodud ja ringhäälingustandardite kitsastes piirides tehtud filmid korvasid muul viisil selle, millest neil tagasihoidlikel filmidel puudus eelarve ja staaride ligitõmbavus. Sageli olid need sissejuhatuseks žanrifilmidele, eriti õudusfilmidele, peegeldades oma kinodes linastunud vasteid, keskendudes süngetele kultustele, vanglas olevatele naistele, kummitavatele majadele ja isegi mässulistele loomadele. Need olid ka koht, kus käsitleda tõsiseid tänapäevaseid probleeme – narkootikume, prostitutsiooni, seksuaalset vägivalda ja õiglust –, ehkki hubases koduses keskkonnas.

Telefilmide tootmine jätkub tänaseni, kuid nende tähtsust massimeedia ajaloos on vähe käsitletud. Raamat „Kas oled üksi majas?“ püüab seda tasakaalustamatust lahendada fännide ja kriitikute arvustuste ja esseede seeriaga. See vaatleb paljusid filme, nende taga olevaid võrgustikke ja nimesid ning ka konkreetseid žanre – alates Stephen Kingi ekraniseeringutest ja superkangelastest kuni tõsieludraamadeni. Seega, lõõgastuge ja avage taas telekava, et näha nädala filmi!