Kunst kui infoökoloogia

Teoses „Kunst kui infoökoloogia “ pakub Jason A. Hoelscher lisaks kunsti infoteooriale ka esteetilise infoteooria. Rakendades Claude Shannoni ja Gilbert Simondoni infoteooriate lähemat analüüsi 1960. aastate Ameerika kunstile, pakub Hoelscher välja, et kunst on informatsioon oma esteetilises või määramatus vormis – informatsioon, mis on orienteeritud vähem vastustele ja lahendatavusele kui küsimustele, lahendamatusele ja püsivale erinevusele. Hoelscher näitab, et need lahendamatud erinevused toidavad esteetilise kogemuse rikkust, mille kaudu vaatajad ammutavad igast kohtumisest kunstiteosega uut teavet ja arusaama. Sel viisil loob kunst informatsiooni, mis jääb kujunema – erinevuse, mis loob erinevuse, mis jätkab erinemist. Vaadates Frank Stella, Robert Morrise, Adrian Piperi, Drop City kommuuni, Eva Hesse ja teiste teoseid, leiab Hoelscher, et kunst eksisteerib kunstiteose ja kunstimaailma vahelise keerulise tagasiside infoökoloogias, mida juhib erinevuste avanemine. Kaardistades, kuidas informatsioon oma esteetilises vormis saab eksisteerida väljaspool tänapäeva rangelt kvantifitseeritavaid ja rahaks muudetavaid vorme, annab Hoelscher uue ülevaate meie arusaamast kunstiteoste toimimisest ja informatsiooni toimimisest.