Pank, mis elas natuke

Kaasahaarava tempo ja draamaga jutustatud „Pank, mis elas natuke“ kirjeldab kolme aastakümmet kestnud juhatuse intriige ühes Suurbritannia suurimas finantsasutuses, tuginedes enneolematule ligipääsule asjaosalistele. Philip Augar annab haarava ülevaate Barclaysi teekonnast vanast kveekeripangast täisvõimsusel toimiva kapitalistliku masinavärgini, mis on täis vaenu, grandioosseid unistusi ja võitlust ülemvõimu pärast konkureerivate strateegiate ja nende pooldajate vahel. Lahkarvamused nende vahel, kes ambitsioonikalt soovisid Barclaysi liitumist globaalsete pankade tipptabeliga, ja nende vahel, kes eelistasid panga traditsioonidele paremini vastavat väiksemat kodumaist rolli, maksid kolmele tegevjuhile nende töökohad ning lahknevad jätkuvalt arvamused Barclaysis, Londoni Citys ja mujal.

See on erakordne korporatiivne põnevik, mis kirjeldab muuhulgas seda, kuidas Barclays ostis 2008. aastal Lehman Brothersi soodushinnaga, miks ettevõte soovis finantskriisi ajal nii innukalt vältida valitsuse rahastamist ja hinda, mida aktsionärid on maksnud kümnendi kestnud vaevu kontrollitud ambitsioonide eest. Kuid Augar näitab ka seda, kuidas Barclaysi kogemused on eeskujuks Suurbritannia sotsiaalsele ja majanduslikule elule enam kui kolmekümne aasta jooksul, mil Londoni City liikus majanduse äärealadelt selle keskele. Need aastakümned lõid enneolematu õitsengu väikesele hulgale ning kahjustasid valitsuste ja üksikisikute mainet, kuid jätsid paljud neist seejärel räbalatesse rusudesse.

Võlakapitaliga ühiskond, võitja-võtab-kõik-mentaliteet ja meie praegune kokkuhoiuajastu on kõik seostatavad selliste pankade nagu Barclays mõjuga. Augari raamat jutustab selle ameerika mägede loo paljude osalejate vaatenurgast – ja ka nende vaatenurgast, keda mõjutas nende haare Suurbritannia üle.