Mustvalged liivad

Elma Napieri tähelepanuväärne memuaar jutustab tema armusuhtest metsiku Kariibi mere saare Dominicaga. See algas 1932. aastal, kui ta pööras selja Londoni kõrgseltskonnale, et ehitada kodu Calibishie'sse, kaugesse külla Dominica põhjarannikul. Teoses on lugusid kirjanduslikest pidudest, sõjast ja surmast, salakaubavedajatest ja teenijatest ning ennekõike lugudest, mis on inspireeritud tema poliitilisest elust koloniaalajastu parlamendi ainsa naisena. Ta kirjutab osavalt saare turbulentsest maastikust ja oma uudishimust selle rahva elu ja kultuuri vastu.

Elma Napier sündis Šotimaal 1892. aastal Sir William Gordon Cummingi tütrena. Cummingit süüdistati Walesi printsiga kaardimängimise ajal petmises. Pärast üheksa aastat Austraalias elamist asus Napier 1932. aastal oma teise abikaasaga Dominicale elama. Temast sai esimene naine, kes oli Lääne-India parlamendis. Lisaks teosele „Must ja valge liiv“ (kirjutatud 1962. aastal) kirjutas ta kaks romaani ja kaks memuaari oma noorusest. Ta suri Dominical 1973. aastal.