Bootle'i poiss

Säravalt sugestiivne memuaar ajalehekirjastuse kuldajastust mehelt, kes aitas määratleda meie tänapäeva meediat.

Kui Les Hinton esimest korda oma koolipoisiunistuse Fleet Streetil töötamisest täidab, on see koht ikka veel täis sooja õlut, musta tinti, sigarettituhka ja kuuma metalli. Viiskümmend kaks aastat pärast seda, kui ta saadeti oma esimesele ülemusele, Rupert Murdochile, võileiba ostma, kui Les 2011. aastal lõpuks Murdochi teenistusest lahkub, on uudisteäri sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutuste tõttu pea peale pööratud.

Les Hinton on viie aastakümne jooksul kolmel kontinendil – Wappingis ja Wall Streetil, Austraalias ja Californias – Murdochi ettevõtete töötajana ja hiljem juhina viibinud ja hääletult lavastanud mitmeid selle revolutsioonilise ümberkujundamise loo võtmestseene.

Sündinud Bootle'i varemetes ja rändavas armee lapsepõlves, jõudis ta perifeeriast keskusesse, just nagu Murdoch. Seal asus ta koos mõttekaaslaste kambaga meediakaarti ümber joonistama.

Hinton kujutab tema äri haaranud murranguid sama laiekraanilise perspektiivi ja teravate värvidega, mida ta kasutab, et näidata meile, kuidas poliitikud Clintonist Blairini, Brownist Cameronini, oma kokkulepitud meediaabieludes vaheldumisi lobisesid ja raevutsesid. Me näeme Diana surma, IRA pommiplahvatusi, Bill Clintoni karismat ja telefonide pealtkuulamise skandaali uue ja paljastava nurga alt. Ja me saame kõige puhtama ja lahjendamatama portree mehest, kes on võib-olla viimane suurtest pressibarunitest.

Ennekõike kostab Hintoni sädelevatest lugudest, mis käsitlevad Murdochi ja uudisterevolutsioone poole sajandi vältel, rändava liverpoolialase hääl, kes on endiselt armunud ajakirjaniku ellu ja on nüüdseks ühe meie aja määravaima meediamemuaari autoriks.