Kodanlik võrdsus
Tavaline hind
€30,00
Ühiku hind
/
Ei ole saadaval
Pole kahtlustki, et enamikul inimestest läheb tänapäeval paremini kui nende esivanematel. Jahmatavalt palju, väidab majandusteadlane ja ajaloolane Deirdre McCloskey oma triloogia viimases köites, mis ülistab kodanluse sageli pilkatud voorusi. McCloskey näitab, et inimkonna vaeseimad liituvad peagi Jaapani, Rootsi ja Botswana võrdlemisi rikkustega.
Miks? Enamik majandusteadlasi – Adam Smithist ja Karl Marxist kuni Thomas Pikettyni – ütlevad, et suur rikastumine alates 1800. aastast tuli akumuleeritud kapitalist. McCloskey on sellega kategooriliselt vastu. „Meie rikkus,“ väidab ta, „ei tekkinud mitte telliste tellise, pangakonto saldo pangakonto saldo peale kuhjamise, vaid ideede idee peale kuhjamise teel.“ Kapital oli vajalik, aga sama oluline oli ka hapniku olemasolu. Just ideed, mitte mateeria, vedasid „kaubanduslikult testitud paremust“. Institutsioonid polnud ka edasiviivad jõud. Maailmapanga ortodoksia „lisage institutsioone ja segage“ ei toimi ja ei toiminudki. McCloskey esitab võimsa argumendi ideede algatava rolli kohta – loomulikult ideed elektrimootorite ja vabade valimiste kohta, aga veelgi sügavamalt aga veidrad ja liberaalsed ideed tavainimeste võrdsest vabadusest ja väärikusest. Liberalism tekkis Loode-Euroopa teoloogilistest ja poliitilistest revolutsioonidest, mis tekitasid ainulaadse austuse parenduste ja nende elluviijate vastu ning lükkasid ümber iidsed hierarhiad. Lihtrahvast julgustati proovima ja kodanlus võttis omaks kodanliku kokkuleppe, mis rikastas meid kõiki.
Vähesed majandusteadlased või ajaloolased kirjutavad nagu McCloskey – tema võime pühendada majandusajaloo faktid romaani või juhtiva kohtuasja kiireloomulisusele on võrratu. Ta võtab tänapäevase majanduse ja nüüdisaegse majandusajaloo kokku hoogsalt ja selgelt, jõudes samas tõeliselt suurte teaduslike järeldusteni. Mitte mateeria, vaid ideed. Suured raamatud ei ole ambitsioonikamad ega köitvamad kui „Kodanlik võrdsus“ .
Miks? Enamik majandusteadlasi – Adam Smithist ja Karl Marxist kuni Thomas Pikettyni – ütlevad, et suur rikastumine alates 1800. aastast tuli akumuleeritud kapitalist. McCloskey on sellega kategooriliselt vastu. „Meie rikkus,“ väidab ta, „ei tekkinud mitte telliste tellise, pangakonto saldo pangakonto saldo peale kuhjamise, vaid ideede idee peale kuhjamise teel.“ Kapital oli vajalik, aga sama oluline oli ka hapniku olemasolu. Just ideed, mitte mateeria, vedasid „kaubanduslikult testitud paremust“. Institutsioonid polnud ka edasiviivad jõud. Maailmapanga ortodoksia „lisage institutsioone ja segage“ ei toimi ja ei toiminudki. McCloskey esitab võimsa argumendi ideede algatava rolli kohta – loomulikult ideed elektrimootorite ja vabade valimiste kohta, aga veelgi sügavamalt aga veidrad ja liberaalsed ideed tavainimeste võrdsest vabadusest ja väärikusest. Liberalism tekkis Loode-Euroopa teoloogilistest ja poliitilistest revolutsioonidest, mis tekitasid ainulaadse austuse parenduste ja nende elluviijate vastu ning lükkasid ümber iidsed hierarhiad. Lihtrahvast julgustati proovima ja kodanlus võttis omaks kodanliku kokkuleppe, mis rikastas meid kõiki.
Vähesed majandusteadlased või ajaloolased kirjutavad nagu McCloskey – tema võime pühendada majandusajaloo faktid romaani või juhtiva kohtuasja kiireloomulisusele on võrratu. Ta võtab tänapäevase majanduse ja nüüdisaegse majandusajaloo kokku hoogsalt ja selgelt, jõudes samas tõeliselt suurte teaduslike järeldusteni. Mitte mateeria, vaid ideed. Suured raamatud ei ole ambitsioonikamad ega köitvamad kui „Kodanlik võrdsus“ .
Kodanlik võrdsus