Vastutuse koorem: Blum, Camus, Aron ja Prantsuse kahekümnes sajand

Kasutades kahekümnenda sajandi kolme silmapaistva Prantsuse intellektuaali elulugusid, pakub tunnustatud ajaloolane Tony Judt ainulaadse pilguheite sellele, kuidas intellektuaalid suudavad ignoreerida poliitilist survet ning näidata üles kangelaslikku pühendumust isiklikule aususele ja moraalsele vastutusele, mida ei piira nende aja keerulised poliitilised tingimused.

Léon Blumi, Albert Camus' ja Raymond Aroni elude prisma kaudu uurib Judt tänapäeva Prantsuse ühiskonna ajaloo pöördelisi küsimusi – antisemitismi ja juudi identiteedi dilemma, poliitilist ja moraalset idealismi avalikus elus, marksistlikku hetke Prantsuse mõtteviisis, dekoloniseerimise traumasid, intelligentsi rahulolematust ning salakavalaid tülisid parem- ja vasakpoolsuse vahel. Judt keskendub eriti Blumi juhtimisele Rahvarindes ja tema karmile vastuhakule Vichy valitsustele, Camus' osalemisele vastupanuliikumises ja Alžeeria sõjas ning Aroni kultuurikommentaaridele ja vastuseisule paljude Prantsuse intellektuaalide kergekäelisele kommunismi utoopilise lubaduse aktsepteerimisele. Võimsate kriitikute ja konkurentide poolt rängalt laimatud, jäid kõik need eeskujulikud tegelased oma põhimõtetele kindlaks ja saavutasid lõpuks teatava isikliku ja avaliku lunastuse.

Judt loob kaasahaarava portree Prantsuse tänapäeva intellektuaalsest elust ja poliitikast. Ta seab kahtluse alla tavapärase käsitluse intellektuaalide rollist just seetõttu, et neil oli Prantsusmaal tähtsus, nad suutsid kujundada avalikku arvamust ja mõjutada poliitikat. Blumis, Camus's ja Aronis leiab Judt kolm väga erinevat meest, kes mitte ainult ei mänginud seda rolli, vaid näitasid üles julgust ja vastutustunnet avalikus elus, mis varjutasid kaugelt nende kaasaegseid.

„Kõnekas ja õpetlik uurimus intellektuaalsest julgusest olukorras, mida autor veenvalt kirjeldab kui intellektuaalset vastutustundetust.“ – Richard Bernstein, New York Times