Hingekalender
Paljud tunnevad Rudolf Steineri teost "Hingekalender" , mis on viiekümne kahe iganädalase meditatiivse värsi raamat lihavõttepühadest lihavõttepühadeni. Vähesed teavad aga midagi selle ajaloost. Tänapäeval ilmuv vorm pärineb 1925. aasta väljaandest, mis ilmus vaid paar päeva pärast Steineri surma. See oli värsside esimene trükk nende praegusel kujul kaubanduslikult kättesaadava väljaandena. Seitse aastat varem, 1918. aastal, ilmus Steineri lühikese sissejuhatusega väljaanne "Värviliste Waldorf Astoria vihikute" kolmeteistkümnendana – need olid pisikesed raamatud, mis olid pakendatud Waldorf Astoria sigarettidega ja mõeldud kaevikutes olevatele sõduritele. Projekti algatas sigaretifirma omanik, antroposoof ja Rudolf Steineri lähedane sõber Emil Molt. See ilmus ka Molti sõbra Hermann Hesse toimetatud raamatusarjas, mis oli mõeldud Saksa sõjavangidele. Kumbki väljaanne polnud avalikkusele raamatupoodide kaudu saadaval.
Kalender ise loodi seitse aastat varem. Imma von Eckhardstein, kes oli olnud Steineri siseringi liige alates 1904. aastast, tuli selle ideega esmakordselt välja 1911. aasta kevadel. Varsti pärast seda otsustas Marie von Sivers tervislikel põhjustel veeta kolm kuud Portoroses, Trieste lähedal Aadria mere ääres. Imma von Eckhardstein saatis teda. Ka Rudolf Steiner veetis seal palju aega, kui ta parasjagu loenguid ei pidanud. Von Eckhardsteinile anti ülesandeks kalendri illustreerimine, järgides Steineri juhiseid nii uute igakuiste sodiaagipiltide kui ka teiste piltide jaoks.
Avaldamine oli kavandatud 1911. aasta lõppu, toetudes Teosofilise Kunsti Fondi toetusele. Tegelik trükkimine toimus Münchenis 1912. aasta märtsis Imma von Eckhardsteini valvsa pilgu all. Raamatud olid saadaval aprillis. Avaldati vaid piiratud tiraaž ja seda ei antud kunagi uuesti välja.
11. aprillil Helsingis, pärast Moskvast teda kuulama tulnud vene liikmetele peetud eriloengut, näitas Steiner oma kuulajaskonnale uut kalendrit 1912/13, öeldes: "Kes iganes nende värsside üle mediteerib, saavutab palju."
Kalender algab Steineri sissejuhatusega kalendri olemusest kui viisist mineviku ja tuleviku, aga ka Maa ja kosmose ühendamiseks. Oluline on saada aimu Päikese ja Kuu liikumisest planeetide ja kinnistähtede suhtes. Samuti on oluline tuua minevik olevikku, kutsudes esile teadvuse evolutsioonis olevaid suuri olendeid nende sobivatel sünni- või surmapäevadel ning tähistada pühi päevi. Steiner lõi iga kuu jaoks uued sodiaagipildid, jälgis kuu faase ja määras iga päeva jaoks olulised inimesed, sündmused ja/või festivalid. Sel viisil aastasse elades ollakse valmis meditatiivseks aastaks, mida väljendavad hingekalendri iganädalased värsid.