
Keldi mĂŒtoloogia
Enamik inimesi on kuulnud keltidest â tabamatutest iidsetest hĂ”imurahvastest, kes elasid tĂ€napĂ€eva Inglismaal, Iirimaal, Ć otimaal ja Prantsusmaal. Paradoksaalselt iseloomustatud kui barbaarsed ja sĂŒĂŒtud, kĂ”netavad keltid tĂ€napĂ€eva maailma kui möödunud ajastu sĂŒmbolit, maailma, mille hĂ€vitas impeeriumiambitsioon ja kristluse levik kogu LÀÀne-Euroopas. Vaatamata keltide laialdasele kultuurilisele ja kirjanduslikule mĂ”jule on ĆĄokeerivalt vĂ€he teada nende eluviisist ja uskumustest, sest nende lugude kohta on olemas vĂ€ga vĂ€he ĂŒlestĂ€hendusi. Selles raamatus koondab Philip Freeman esmakordselt keldi mĂŒtoloogia parimad lood. TĂ€napĂ€eval teavad kĂ”ik iidsete kreeklaste jumalatest ja kangelastest, nagu Zeus, Hera ja Herakles, aga kui paljud inimesed on kuulnud gallia jumalast Lugusest vĂ”i maagilisest Walesi kuningannast Rhiannonist vĂ”i suurest iiri sĂ”dalasest Cââ« Chulainnist? Trooja sĂ”ja lugu pakub meile endiselt pĂ”nevust, kuid iiri Tâ°in Bââ„ Cuailgne eepilised lahingud on teada vaid vĂ€hestele. Ja ometi on need, kes on lugenud keldi mĂŒĂŒtide ja legendide lugusid â nende hulgas kirjanikud nagu J. R. R. Tolkien ja C. S. Lewis â olnud nendest hĂ€mmastavatest lugudest sĂŒgavalt liigutatud ja mĂ”jutatud, sest maailmas pole midagi sellist, mis oleks nendega vĂ”rreldav. Nendes lugudes eksisteerib meie endi inimmaailma kĂ”rval ja mĂ”nikord ulatub sinna ĂŒle salapĂ€rane ja nĂ€htamatu jumalate ja vaimude maailm; Ă€gedad naissĂ”dalased vĂ”itlevad kuningate ja kangelastega ning isegi aja ja ruumi reeglid vĂ”ivad peatada. Erksas proosas jÀÀdvustatud need varjulised tegelased â jumalad, jumalannad ja kangelased â Ă€rkavad tĂ€napĂ€eva lugeja jaoks ellu.
