Kaubanduse pärast kokkupõrge

Tavaline hind €26,00
1 laos

Douglas A. Irwin

862 psl.

2019. aastal

Minkštas viršelis

Vöötkood: 9780226678443

Kas Ameerika Ühendriigid peaksid olema avatud kaubandusele teiste riikidega või peaks see kaitsma kodumaist tööstust väliskonkurentsi eest? See küsimus on olnud Ameerika ajaloo vältel kibeda poliitilise konflikti allikaks. James Madison väitis oma teoses "The Federalist Papers" sellise konflikti vältimatuks, sest kaubanduspoliitika hõlmab majandushuvide kokkupõrkeid. Võitlus kaubanduse võitjate ja kaotajate vahel on alati olnud äge, sest kaalul on raha ja töökohad: olenevalt valitud poliitikast õitsevad mõned tööstusharud, põllumehed ja töötajad, teised aga kannatavad.

Douglas A. Irwini teos „Clashing over Commerce” on seni USA kaubanduspoliitika autoriteetseim ja põhjalikum ajalooteos, mis annab selge pildi erinevatest majanduslikest ja poliitilistest jõududest, mis seda on kujundanud. Kaubanduspoliitika lõhestas riiki algusest peale – esmalt siis, kui Thomas Jefferson kuulutas välja embargo kogu väliskaubandusele ja seejärel siis, kui Lõuna-Carolina ähvardas liidust lahkulöömisega liigsete imporditollimaksude tõttu. Kodusõda tõi kaasa nihke protektsionismi poole, mis seejärel sattus pideva poliitilise rünnaku alla. Seejärel viis Smoot-Hawley tariifi ümber tekkinud vaidlused Suure Depressiooni ajal poliitilise nihkeni vabama kaubanduse suunas, mis hõlmas kaubanduslepinguid, mis lõpuks viisid Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomiseni. Irwin selgitab seda tormilist ajalugu, näidates, kuidas erinevad majandushuvid kipuvad geograafiliselt rühmituma, mis tähendab, et iga kavandatud poliitiline muudatus leidis Kongressis valmis pooldajad ja vastased.

Samal ajal kui Trumpi administratsioon kaalub USA kaubanduspoliitikas suuri muudatusi, aitab Irwini ulatuslik ajalooline vaatenurk valgust heita käimasolevale debatile. Põhjalikult uuritud ning detailne ja läbinägelik raamat „Clashing over Commerce“ pakub väärtuslikku ja kestvat ülevaadet USA kaubanduspoliitika minevikust ja olevikust.