
Diivanikartul
Naljakas perelugu, mis pöörab sõna „diivanikartul“ tähenduse pea peale. Härra Russet märkab seda esimesena. Kartul. Otse diivani keskel. Tal on küllalt. „Iga päev korjan ma seda, ma korjan toda, ma korjan kõike!“ hüüatab ta. „Ma ei korja seda kartulit!“ Ja ta ei korjagi. Tegelikult ei korja ta ka midagi muud! Aga päevade möödudes ei paista ülejäänud pere elutoas olevast kartulist hoolivat. Ega kasvavast segadusest. Mida peaks kartuliprotestija tegema? Hoiatav lugu, mille lapsed tervelt alla kugistavad!
