PAAR

Millie on perfektsionist. Ta on õnnelik, ta on edukas ja tänu suurepärasele sõprade ja pereliikmete tugivõrgustikule (ning väga pahurale kassile) pole ta kunagi üksildane. Tal on unistuste töökoht suures tehnoloogiafirmas ja ta on teel ettevõtte noorimaks innovatsioonidirektoriks saamise poole. Viimane asi, mida ta vajab, on romantika, mis segi lööb tema ideaalselt organiseeritud maailma. Pealegi, normaalsetel inimestel lihtsalt pole romantilisi suhteid. Kõik teavad, et paaris olemine on natuke, noh, veider. Muidugi on kõigil see üks paaris sõber, kes õhtusöökidel numbrid sassi ajab, aga see on natuke ekstsentriline. Teate küll, nagu lemmikloomaks madu pidamine või võrgust sõltumatu elu. Miks loota oma õnne nimel teisele inimesele? Miks riskida vastuseta armastuse alandusega või lahkumineku piinadega, kui saad kõike ise teha? Ei, Millie on oma tavapärase vallalise eluga täiesti rahul. Seega, kui Millie saab tööl uue projekti, tuues turule tableti, mis takistab armumist, tundub see elu võimalusena. Kuni ta hakkab Beniga koostööd tegema. Ta on sarmikas ja naljakas ning Millie tunneb temaga kohe sidet. Kas see on säde, mida teadus ja ühiskond üritavad maha suruda? Kas Millie ohverdab armastuse nimel kõik, millesse ta usub?