
Sära kriis
„Stanley Spencer, Paul Nash, Mark Gertler, Richard Nevinson ja Dora Carrington olid viis kahekümnenda sajandi põnevamat, mõjukamat ja uuenduslikumat Briti kunstnikku. Erineva taustaga inimesed kohtusid aastatel enne suurt sõda Slade'i kunstikoolis õppides ... Bloomsbury grupi kriitiku Roger Fry jaoks olid nad „les jeunes” – oma aja „noored Briti kunstnikud”. Ande arenedes said neist futuristid, vortistid ja „Bloomsberry’d” ning nad sõbrunesid tolle aja juhtivate kirjanike ja intellektuaalidega, alates Virginia Woolfist ja Rupert Brooke’ist kuni D. H. Lawrence’i ja Katherine Mansfieldini. Nad olid moemaailma teerajajad oma avangardsete rõivaste ja soengutega ... nende tormilised armusuhted langesid kinnisideeks, mõrvadeks ja enesetappudeks. Ja Euroopa sukeldus sõja hullusesse, reageerisid nad selle õudustele kogu oma kire ja geeniusega.“ – lk [4] kaanel.
