Surnutega toimetulek Vana-Egiptuses

Intiimne pilk Teeba surnuaiapreestri matuseäri tõestisündinud loole 2800 aastat tagasi, mis avastati iidse papüüruse abil.

Petebaste, Peteamunipi poeg, choachüüt ehk veevalaja, elas seitsmenda sajandi esimesel poolel eKr kahekümne viienda dünastia kušiitide kuningate Shabaka ja Taharqa valitsemisajal ning vastutas oma surnud klientide mugava ja muretu hauataguse elu eest, tuues neile iganädalasi jookiohvreid.

Kuid Petebaste vastutas ka paljude muude tegevuste eest – ta varustas surnu perekonda hauakambriga, haldas personali ja kaupade kulusid ning hoolitses kogu vajaliku paberimajanduse eest, tegeledes samal ajal ka surnu säilmete õõvastava ettevalmistamisega.

Tuginedes Louvre'i muuseumis leiduvale kaheksale ebanormaalsele hieraatlikule papüürusele, mis käsitlevad spetsiifiliselt ühe perekonna asju, sukeldub Donker van Heel sügavuti selle Teeba matusepreestri äritehingutesse. Ta valgustab üksikasjalikult naise Taperet'i (proua Seemnetera) palsameerimise ja kirstu panemise viimast etappi ööl enne naise viimist palsameerimistöökojast viimsesse puhkepaika, pakkudes põneva ülevaate Vana-Egiptuse matusetavade praktilistest igapäevastest aspektidest.