Ära mõtle, naerata!

Kui 1970. aastad olid "Mina kümnend" ja 80. aastad Reagani kontrrevolutsiooni aastad, siis 90. aastad, kirjutab Ellen Willis, olid eitamise kümnend. Kooskõlas massimeedia pealiskaudse eeldusega, et vähemuse fenomenaalne rikkuse kasv tähendab tõelist rahvuslikku õitsengut, nägid 1990. aastad nii vasakul kui ka paremal hämmastavat keeldumist kahtluse alla seadmast üldtunnustatud tarkust või osalemast sisulistes aruteludes. Pöörates oma terava pilgu kümnendi määravatele hetkedele – segadustele, nagu need, mis olid seotud O. J. Simpsoni kohtuprotsessi, The Bell Curve'i, Monica-gate'i ja Miljoni Mehe Marchiga –, paljastab Ellen Willis müra taga peituva mõtlematuse. Väites, et me kannatame tõelise vabaduse puudumise all, nõuab ta, et me mõtleksime oma riigi ja iseenda radikaalselt ümber, et luua ühiskond, kus saame elust täiel rinnal rõõmu tunda.