Draakon tunnelis

Mitte nii kauges minevikus oli igaühe koht – olgu see siis teenijanna, aja või kokk, sahib või memsahib – hästi mõistetav. Kahe poole vahelise tohutu lõhe üle läbirääkimiste pidamiseks (ja säilitamiseks) olid selged reeglid. Tänapäeval on see veidi teistmoodi. On keskklassi kuuluvaid majapidajannasid, kes tagavad, et nende lapsed liituvad India valgekraedega. On teismelisi tüdrukuid, kelle „tädid“ ja „onud“ on linna toonud, et pakkuda „24-tunnist“ abi, ning kes leiavad end praktiliselt ja mõnikord sõna otseses mõttes puuris olevat. On tööandjaid, kes maadlevad süütundega, et kulutavad uhkes hotellis Itaalia toidule rohkem kui neile, kes nende kodusid koristavad – ja teisi tööandjaid, kes väidavad, et „need inimesed“ on kõik vargad.